Meie suvila saaga meenutab kolme põrsakese lugu, kus Niff, Naff ja Nuff pidid ehitama endale majad, et kaitsta end hundi eest – üks pilliroost, teine okstest ja kolmas kivist. Alustuseks püstitasime kangast majakese, järgnes klaasist ehitis ja peagi midagi veelgi vastupidavamat, et kaitsta nii kliima kui ka kõikvõimalike “huntide” eest. Justkui kolme põrsakese lugu järgides on lootust saada varsti ka päris maja.
Kuna maa ost esimesel koroonsuvel tuli päris kiiresti, siis oli vaja hakata atra seadma, et kuhu ja kuidas siis majake? Telk või mistahes ajutine rajatis on kõrghaljastusega metsatukas hea viis aru saada, kuidas liigub päike, kuhu ta paistab ja millal, mis aastaajal? Suure glamping-telgi soetasime esimesel suvel (maa jaanipäevaks 2020 ja telk augustiks terrassile püsti). Terrassi ehitasime ise kaasaga kahekesi ja see oli mõnus ühisprojekt.
Kuni maja otsingud käisid, sai vahepeal loodud klaasist maja. Kasvuhoone on selle kohta veider öelda, sest see toimib vihmase ilmaga ja ka talvelgi väliköögina, kuurina (talvel telgi hoiustamiseks) ja paar korda on seda suvel proovitud ka magamistoana, tomatite vahel.
Just nimelt eile tegin sellise ekstreemsuse, et lohistasin sealt aiamööbli terrassile ja kuni telk veel kuivab oma püstituskohal ja saab viimast töötlust, siis tegin omale magamistoa kasvuhoonesse. Pere jäi linna ja mul oli platsil palju toimetada. Ekstreemne on selle juures see, et öösel oli väljas 4-5 kraadi sooja. Kuigi kella 20:00 paiku oli veel klaasist majas 20 kraadi, siis jahtus ta ju kiiresti maha. Selleks puhuks olin end varustanud õliraadiaatoriga (mis meil tavaliselt telgis) ja kuna seal on ka väliköök, siis elekter oli juba sees. Sain sellel aastal sünnipäevaks kaasalt, kes on väga ettenägelik, mõnusa ja karvase infrapuna soojendusega teki, mida oligi hea võimalus proovile panna.
Õliradika ja teki abil oli võimalik välivoodi lähedal hoida temperatuuri +10 kraadi ja peab ütlema, et sama temp on meil ka halvematel öödel suvel glampingtelgiski tavaline. Kui telki trügib rõskus, olenemata sellest, et terrass on kohati 80 cm maapinnast, siis klaasmajake püsis seest kuiv ja hubane.
Ostsin omale lumivalge padjapüüri. Meelega. Nagu hotellis, sest oli juba ette oodata AirBnB-stiilis elamuskogemust. Miks mitte, siis seda niiviisi ka võtta.
Ja elamust oli! Esiteks vast see, et kuigi öö oli haudvaikne, nagu seal ikka vahest juhtub (tuul ei puhu, oks ei krabise, köögimasinad ei unda, linnud ei laula ja sokk ei haugu), siis klaasmajakeses oli veel vaiksem. Nii vaikne, et kõrvad hakkavad valutama ja kuuled iseenda pulssi. Öine südamerütm nutikella järgi on mul alati seal metsas magades parim (madalaim).
Õhtu nael oli aga kevadiselt avar taevas, kui puud pole veel lehtes ja pimedust on piisavalt, et nautida täiesti pilvitut ja helkivat tähistaevast otse üles. Sealt ma selle karu leidsingi! :)
Night Sky mobiilirakendus taeva jälgimiseks
Pungitar 