Mis juhtub siis, kui üks emme nädalaks koduaresti panna, kui perel on linnugripp. Unistus kevadest, suvest ja kahekordsest vagunelamust, mille keskmes on tagaluugist väljaulatuv kohvimasin. Head kevade algust!
Siinkohal kutsun üles kõiki emmesid/issisid ehitama üks vinge kohvimasin legodest ja seda siin jagama. Esiteks, et ma tahaks näha, milliseid lego-kohvimasinaid olemas on :)
“See, et mulle lendamine ei meeldi, ei tähenda, et ma tahaks maapeal paikseks jääda” Transformeri multikas – pean ütlema, et nõustun väitega.
Esimeseks pealinnaks nimetatakse KK’d ehk Kota Kinabalut. Miri linnas me pole veel ise ringi käinud, sest bussijaama saabudes istusime UBER’i peale ja kauplesime kohe järgmiseks varahommikuks omale tuuri Niah Cave’i. Kellel vaja referentsiks, siis 80 MYR ots tuli transpordiks. Read More »
Olime küll teinud väikest uurimustööd, mis see Brunei selline on, aga kohale jõudes näed ja koged ikka ise oma silmaga. Mis meile meeldib? Hmm, tundub, et kui heaolu tase on üle keskmise on kohe toidukultuur maitsvam ja teenindus rõõmsam ja Naftasultan rõõmustab oma rahvast. Samas ülim rikkus ja ülim vaesus käivad ikka käsikäes…
Ei saa mainimata jätta keskpärase hotelli üle 40mb alla 10 mb üles wifi-kiirust. Saan kõik kahe kuu jooksul tehtud reisipildid lõpuks pilvesse saata kahe õhtuga! Read More »
Oleme nüüd saarel nädala jagu olnud ja mõtleme, et saaks ainult minema. Oleks ka imelik, kui kõik sihtkohad oleks avastusretkel nii suurepäraselt valitud. Mõned kohad ongi ju lahedamad, kui teised. Võibolla oleks saanud enne kohalikelt ikka veidi küsida, et kauaks siia tulla. Vajadus oli olemas, sest liigume siit edasi Brunei’sse, et saada oma passi uue riigi tempel, mida nii lihtsalt ei saakski, sest asukoht on tal iseäranis keeruline: Borneo saare keskel, põhjarannikul.
Pungitar 