Ma tean küll, et te tahtsite siin järgmisena ühte pilusilmset, nunnut beebipilti näha, kes uneledes pöialt imeb, aga tutkit! Kõhukasvatajal veel palju tööd on enne teha. Tuttav voodi, eks. Nüüd siis tegin ka voodipehmenduse sisse ja lisana sai juurde üks krõbisev konn. Kuidagi peab ju aega parajaks tegema. Mis valutamisesse puutub, siis ükspäev avastasin mingi regulaarsuse tundide kaupa: 20 min – 10 min – siis läksin vanni ja nii see kadus. Varsti olen veega juba sama element. Kõht ka alles harjutab, et mis valu vormi ta peaks lõpuks võtma. Kord on päevade moodi valu, siis torkiv valu või see kummaline valu, mis pähe lööb ja kõhu imelikuks kujuks teeb. Selle viimase juures vist tulekski regulaarsust otsima hakata. Seniks – näpud tööle!
Pungitar 
Hei!
Ma juba lootsin, et tuleb “pilusilmse” pilt!
käisime täna Linnateatris.
Seal oli laval üks selline tütarlaps, kelle nimi oli Kristiina-Hortensia Port. Jumala eest, nii tuletas Sind meelde. Hääl, intonatsioon, ka välimus ja liigutused kohati/mõne nurga alt.
isegi kaasasolnud isik tunnistas, et tõesti, jah.
vat siis.