Brunei – oli meile üllatav ja värskendav


Olime küll teinud väikest uurimustööd, mis see Brunei selline on, aga kohale jõudes näed ja koged ikka ise oma silmaga. Mis meile meeldib? Hmm, tundub, et kui heaolu tase on üle keskmise on kohe toidukultuur maitsvam ja teenindus rõõmsam ja Naftasultan rõõmustab oma rahvast. Samas ülim rikkus ja ülim vaesus käivad ikka käsikäes…

Ei saa mainimata jätta keskpärase hotelli üle 40mb alla 10 mb üles wifi-kiirust. Saan kõik kahe kuu jooksul tehtud reisipildid lõpuks pilvesse saata  kahe õhtuga! 

Kuna siin aga UBERit pole, siis liikuma saamine oli alguses probleem, kuni õppisime poole päevaga bussiliikluse selgeks.

Peale hommikusööki kepsutasime jala linna poole, polnud aega raisata ka Karupoja hommikuse une peale ja palusime tal selle vankris ära teha, aga ta ei hoolinud.

Õnneks oli külalistele avatud ka üks põhiline mošee – Sultan Omar Ali Saifuddin Mosque.
Sisse päris ei lastud ja muidugi pidi kõik rätid ja kitlid üll tõmbama.

Mõne aja veetsime ka kohalikus kaubanduskeskuses ja hankisime veidi süüa ja juua. Kui pea oli riiulite vahel veetmisest paksus läinud, siis õues oli palav ja lämbe, aga otsustasime ikkagi ette võtta ka laevatuuri kohalikus nö vesikülas, kus kõik majad on vee peale ehitatud.

Tutvusime poola noormehega, kes reisis üksi ja kutsusime temagi oma paati, lootuses, et saame kulusid jagada, aga paadimees oskas ikka raha pärast juurde küsida. Tore poiss oli, müüs tuulegeneraatoreid ja oli ka Eestit tööasjus külastanud.
a-water
Valgeid siin palju ei ole märgata, seega üksteise kõnetamine tuleb ikka ette. No ja mitte ainult. Hotelli kohviks kohtusime Arubalt pärit mustanahalise naisterahvaga, kes omale nime teinud ja pakub konsultandi teenust valdkonnas “nation building”.  Ta oli ka väga hästi maailmast teadlik ja pakkus, et räägime mõnd Skandinaavia keelt ja uuris, kust me siis tuleme. Soovitas soojalt Myanmari, enne kui see kaasajastub, samuti Laos’t. Meil on see kõik plaanis, aga tore oleks ilma väikeste lasteta…

Poola poiss soovitas meil kindlasti vaatama minna ka Empire Hotel & Country Resort’i. Seletas ka kuidas sinna saada ja kuidas tulla. Hotell olla eriline selle poolest, et selle ehitamine maksnud 1 miljard kohalikku raha (nohh peaaegu eurot) ja välja näeb nagu 6* hotell. Sissepääs külalistele lubatud ja päevapiletid ka müügil.

Minul hakkas muidugi suu vett jooksma, sest linnas said kõik asjad nähtud, mida lastega teha sai ja tahtsime veel. Seega põrutasime bussiga hotelli ujukate järele ja siis jälle tagasi (vahepeal oli üllatuslikult vihma hakanud sadama), et leida buss mis meid Empire juurde viiks (13km linnast). See osa aga oligi veidi segaseks jäänud. Buss nr 57 tuli peale pikka ootamist ja aeg muudkui tiksus. Kartsime, et ei jõuagi midagi seal vaadata ei vihmaga ega lühikese ajaga. Siis aga selgus, et buss läheb alles 2 tunni pärast. Meie kurbi nägusid nähes oli aga valmis kohe ka sõitma hakkama. Vot selline liinibuss. Kuna ta aga meile järgi poleks saanud tulla (seda pidi ka saama kaubelda) siis otsustasime loobuda ja mõnda kohalikku autoomanikku tülitada, sest neid isehakanud “uberi-mehi” oli bussijaama ümber küll.


Kauplesimegi end autole. Mis kõige iroonilisem, siis teekond viis meid küll 6* hotelli poole aga autojuht oli kalamees…meie vanker pakiti õngekonksude ja ritvade vahele ja võite ise seda lõhna seal autos ette kujutada…
1-empire0

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s