Lapsevanem – see on omaette tõug


Ma ei hakanud poissi kodus kaalumagi. Ma ei jõua nii kiiresti musklit kasvatada, kui tema kaalus juurde võtab. Perearstil küsiti, et mida ma söön, et laps kondentspiima saab? Nu nii hull see kaalutõus ka pole, ikka üks triip üle keskmise, tõusujoones, stabiilselt. Eks poisid peavadki suuremad ja tugevamad olema. Kakuke oli sama vanalt kilo kergem e 5960g.

Paluti rohkem D-vitamiini anda, sest käed-jalad veidi niisked ja rindkere lihastoonus veidi madalam. Ega ta väga ei kipu end keerama veel kuhugi ise jah.

Viimasel ajal oleme kokku puutunud faktiga, et lapsevanem – see on omaette mindset:

  • Vahest annab mõni autojuht märku, et ta sõidab kohe eest ära! Ta teab mida see tähendab, sest tal endal on mõnekuune kodus ja kui siis mõni oma autot pargib, nii et käruga mööda ei saa kesklinnas, ei taha ta ise selline jorss olla!
  • Teinekord avatakse lahkesti kohviku või poe uks, sest tal on endal ka pisikene kodus ja ta teab, kui tüütu on käruga uksest sisse sebida.
  • Siis jälle kannatatakse kannatlikult kui mõni beebi kõva lärmi teeb, sest ta on liigagi tihti leidnud iseennast samas olukorras, kus tundub, et just tema enda laps on see, kes kõige kõvemalt lärmab.
  • Kui laps keset poodi kõhuli maha viskab ja jaurama hakkab, siis ta läheb vaid muiates mööda, sest ta teab kui piinlik see lapsevanemale on ja kõigi teste pilgud, kes mõtlevad, et issand kui halb kasvatus!

Lapsed – nad kasvatavad meis empaatiat ja tolerantsust :)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s