Lapsevanem – see on omaette tõug


Ma ei hakanud poissi kodus kaalumagi. Ma ei jõua nii kiiresti musklit kasvatada, kui tema kaalus juurde võtab. Perearstil küsiti, et mida ma söön, et laps kondentspiima saab? Nu nii hull see kaalutõus ka pole, ikka üks triip üle keskmise, tõusujoones, stabiilselt. Eks poisid peavadki suuremad ja tugevamad olema. Kakuke oli sama vanalt kilo kergem e 5960g.

Paluti rohkem D-vitamiini anda, sest käed-jalad veidi niisked ja rindkere lihastoonus veidi madalam. Ega ta väga ei kipu end keerama veel kuhugi ise jah.

Viimasel ajal oleme kokku puutunud faktiga, et lapsevanem – see on omaette mindset:

  • Vahest annab mõni autojuht märku, et ta sõidab kohe eest ära! Ta teab mida see tähendab, sest tal endal on mõnekuune kodus ja kui siis mõni oma autot pargib, nii et käruga mööda ei saa kesklinnas, ei taha ta ise selline jorss olla!
  • Teinekord avatakse lahkesti kohviku või poe uks, sest tal on endal ka pisikene kodus ja ta teab, kui tüütu on käruga uksest sisse sebida.
  • Siis jälle kannatatakse kannatlikult kui mõni beebi kõva lärmi teeb, sest ta on liigagi tihti leidnud iseennast samas olukorras, kus tundub, et just tema enda laps on see, kes kõige kõvemalt lärmab.
  • Kui laps keset poodi kõhuli maha viskab ja jaurama hakkab, siis ta läheb vaid muiates mööda, sest ta teab kui piinlik see lapsevanemale on ja kõigi teste pilgud, kes mõtlevad, et issand kui halb kasvatus!

Lapsed – nad kasvatavad meis empaatiat ja tolerantsust :)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s