Time out


Vabali SPA ööpimeduses

Vahepeal tuleb võtta aeg maha, et pead tuulutada. Pole kellelegi kasulik ühe teemaga liiga pikalt tegeleda, nii tekib professionaalne kretinism. Ehk ühel hetkel aju üldse lakkab normaalselt töötamast ja normaalseid vastuseid genereerimast. Nii otsustasin ka mina, kuigi see tuleb mul päris raskelt välja, ennast töö teemadest korraks 1 päevaks võõrandada. Mulle sobiks muidugi Leonardo Da Vinci elusstiil, kus 24 tunni sees magatakse 2 tunni tagant 15 minutit ja siis läheb “genereerimine” edasi. Kahjuks kõik muu maailm toimib peamiselt 9-17ni ja nii ei jää Leonardodel muud üle, kui ajaga kaasas käia.


Misfiti väljavõte u 6 kuu kohta. 8 eesmärgistatud unetunnist ei taha midagi välja tulla. Võibolla ma siis ei vajagi 8 tundi und vaid 7,5h.

Mul said magneesiumi tabletid vist otsa. MediKeep‘i äpp ütleb, et mul on neid veel alles, aga no ma ei tea kuhu ma nad siis füüsiliselt poetanud olen? Äkki töölaua sahtlisse? Ma vist jaotasin nad küll töö ja kodu vahel ära. Seega on jälle jalakrambid kimbutama hakanud ja sellest ehk ka kõht kipub pingesse tihti minema. Ma loodan, et see pole stressist, sest järgmised kolm nädalat tõotavad tulla kõige pingelisemad.

Seda enam kulus mulle üks päev linnapeal ära ja taaskordne külastus Vabali SPAsse eelmisel laupäeval. Kuna keskväljakul oli jälle mingi mäss ja just selle koha ukse ees, kuhu ma plaanisin minna, siis keerasin oma piraka kõhu eesotsas ringi ja läksin hoopis jõulushoppingut tegema. Sellega pole ju kunagi liiga vara alustada, eriti kui ‘aled on just praegu.

Kuigi ilm oli täna väga soe (keset novembrit + 18 kraadi), siis päikest väga ei paistnud ja ilm oli eestilikult hall. Rongis inimestel näod mornid ja tõsised. Ilm kohe mõjutab meeleolu. Seda effektsem oli, kui ühel hetkel astusid S-Bahn’i peale tõmmu välimusega mehed, kes vedasid järgi veidrat vanamuti käru. Korraks jäi see mulle silma. Nii kui uksed kinni löödi hakkas see sama käru muusikat mängima ja selgus, et koti asemel on rataste peal hoopis kõlar. Lahti läks hirmus tore hispaaniakeelne baila ja tüübid laulsid, mängisid trompetit ja korjasid inimestelt raha.

Ega neid tänavalaulikuid on ju igasuguseid nähtud, aga see oli nii ootamatu ja out of place, et mina, kes ma tavalsielt selliste asjadega kaasa ei lähe oleks küll tahtnud kaasa trallitada. Kopika poetasin ikka ka ja nägu läks nalja täis. Oli ka inimesi, keda see üldse ei puudutanud, aga no vot selline meeldiv “üllatusmoment” halli, morni rongi, et inimesed naeratama panna – selle eest olen nõus maksma küll.

Ja siis kui tuli järgmine peatus, jäi kõik korraga vait. Pillid kotti ja minema.

Vabalis sain seekord ka massaazhi aja omale ja veetsin seal ligi kolm tundi. Rahvast oli rohkemgi mingil hetkel kui suvel, sest laupäev ja kell 6 tundus olevat popp aeg. Sooja ilma puhul oli inimesi endiselt õues ja välibasseinis näha, aga mina sinna ei roninud. Otsisin hoopis üles oma lemmiku 36 kraadise soojendusega vesivoodi ja siis läks see aeg väga kiiresti. Massaazh oli tore, aga külili suure kõhuga tavalisel laual see pole ikka päris see. Ei saa end 100% lõdvaks lasta, sest peab vaatama, et laualt oma kõhuga maha ei veere, kui veidi seljale surutakse. Hea oli siiski saada õliseks ja veidi muditud. Peaks isegi tihedamini käima, äkki aitab ka tursetest hoiduda, aga sinna ma vist tagasi ei läheks.

Oi, kuidas tahaks sellisele lauale, kus on kõhu koha peal massaazhilaual auk. Aga sellist teenusepakkujat peab eraldi taga otsima.
Ja juba nädala lõpus tulevad mu kallikesed, et minuga siin lõpuni see huvitav töö-periood ära teha ja kõik koos koju naasta!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s