Looteanatoomia Saksamaal


Miks on nii, et just meesarstid kipuvad tihti oleme eriti karismaatilised tegelased? Nagu filmis. Nii juhtus ka meil, et selles kohas, kuhu meid saadeti LA’d tegema Berliinis, tervitas meid kättpidi eriti meeldiva jutuga arzt. Meeldiva selles mõttes, et ta ei ajanud mingit moosijuttu, vaid oli lihtsalt vaimukas ja konkreetne, särav tegelane.

Arzti juurde jõudmiseks pidime ca 30 min sõitma metrooga Berliini lõunapoolseimasse otsa. Kui erapraksised siin võivad olla kodu lähedal, kus basic UH tehtud saab, siis LA jaoks saadetakse ikka korralikku kliinikusse. Vist sellesse, kellega parajasti leping on erapraksisel tehtud.

Sellel päeval oli töiselt eriti palju tegemist ja pea niigi pulki täis. Hommikul oli veel olnud mu tavapärane naistearsti külastus, kus pandi KTG alla ja mõõdeti pulssi, lisaks veel uriiniproov. Näitasin ka perele, kuidas siinmaal need asjad käivad ja vedasin neid päev läbi endaga kaasas – ka suurkorporatsiooni kontorisse, kus, ohh imet, saab broneerida kontoriruumi, kus on lastetuba suure lossiga.

Lapsi muidu siin suurfirma hoones väga näha ei taheta, selleks pistetakse nad konkreetsesse tuppa ja poest või canteen‘ist saab salatit kaasa osta. Ka sööklasse ei lubata! Startuppidelt tahavadki nad õppida, et kuidas nädalavahetusel tuleb tööd teha ja lapsi võib tööle kaasa vedada, aga neid tavasid on raske murda. Ja kas peakski? Firmad on ju nii erinevad ja töötavad ka täiesti erinevatel alustel.

Niisiis õhtupoole viimase taskina oli meil vaja metrooga loksuda ja sel päeval oli eriti palav. Sõime ruttu kliiniku kohvikust ka kaasa haaratud jäätised. Peab ütlema, et tohtrihärra, UH spetsialist oli väga hea inglise keelega ja rääkis absoluutselt iga liigutuse kohta mida ta tegi ja mida ekraanil nägi. Meie asi oli sellest ka siis aru saada. Esimene asi, mida tegelane kõhus lehvitas peale ekraani sisselülitamist oli sugu! See on nüüd päris kindel!

Hetkel hoian veel saladuses, sest peame enne veenduma, et postkaart kohale jõuab, kui blogi uudis :D Kellel uudishimu ei kannata, siis küsige otse – Facebooki või Skype vahendusel.

Muud  asjad tundusid väga korras olevat va minu vasakpoolne miski asi, mis varustab emakat kas toiteainete või verega ma nüüd ei saanudki aru. Aga lohutuseks kinnitati, et loodus on meile andnud just kaks keha poolt selleks, et kui üks peab jupsima, siis töötab teine ja et see midagi suurt ei mõjuta. Kindlustuse saamiseks määrati uus UH aeg, et siis uuesti veenduda või ümber lükata. Ma väga ei muretse, sest tegelane kõhus hüppab ringi oma kolme saltot iga päev ja kaalu jms näitajad on normis.

Enda kaalust rääkides, siis juurde olen võtnud 5kg, mis selleks ajaks ongi soovituslik. Lisakilosid ei tundu olevat ja turseid ka mitte. Ega siin väga aega söömiseks ei jää ka ja magusa isu on mõõdukas. Kakukest oodates ajasin ikka igasugu magusat omale sisse ja ega tema kaal sellest ei kasvanud, ikka minu oma. Ta oli ju meil sündides ka selline õrnake, 3208 kg.

Eelmisest rasedusest jäi mulle alles 2 kg, mida ma ei suutnudki maha saada. See vist jäi kõhule, sest kõht oli pärast I rasedust kõige rohkem muutunud.

Kakukesest rääkides, siis täna nad juba läksidki koju lennates. Aga ainult selleks, et ma saaksin ratastel neile juba nädala pärast järgi minna. Tuleb tiheda kavaga 10 päeva kodumaal, aga enne seda lubatakse üht hirmsaimat kogemust siin kiirendis…

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s