Oslo lennujaamas ootamas seitse tundi


IMG_1390.PNG

Ei mäleta, et kusagil nii kaua oleks pidanud oma edasilendu ootama. Saab olema üks eriti väsitav tagasitee. Lennujaam ise pole ka suurem asi. Kuigi heaoluriigis nagu Norra võiks ju muud arvata. Ja kehvakese ise kokkupandud salati saab 17 euriga. Kontrast on suur. Eriti Aasia poolt tulles.

Lastele õigeid kärusid pole. Kuigi mingid “kasuta omal riisikol” siltidega veidrused. Peab tõdema, et Tallinna lennujaam on üks igavesti tore koht. Eriti lastega, eriti see Lottemaa, kärud. Piiramatu free wifi ja teab mis kõik veel. Way to go Tallinn!

Hmm. Minus kõlab vist koduigatsus. Kuigi see hall kliima morjendab. Esialgu tahtsime oma 8 tundi veeta Oslo kesklinnas, aga kui ilm on nii hall ja kallab uduvihma, siis isu läks üle. Pealegi pole meil õigeid talveriideidki. Ja lennujaam ise linnast päris kaugel.

Bangkokist võtsime eile viimast. Ostumölluga ei läinud nii hästi, kui plaanisime, aga kokku tuli ikka meie algsele käsipagasile kaks suuremat kotti lennuki kõhtu. Tõenäolisem on kõige ökonoomsem netsit tellimise asemel oma riided ja nänn just planeeritud puhkusereisidelt kaasa vedada. Ei jäta mainimata, et lokaalne toode ja taaskasutamine on need kõikse ökomad.

Mida ma kodus igatsen? Oma tööd, mis mulle tõesti meeldib. Oleme launchimas kahte mobiilirakendust. Lisaks on käimas põnev tarbijakampaania, mille sarnaseid ma sooviks veel teha. Ja palju uusi väljakutseid!

Kassi ja koduvoodit ja Tallinna puhast kraanivett ja vanni ja arvutimängu ja muidu mõnusat rutiini, kus ka Sune saab omavanustega mängida. Tai toitu tahaks ka juba ise teha. Võtsime ühtteist rohelistemat ka kaasa seekord. Ntx Tom Kha Gai valmistamiseks ja karripastasid pakendatult.

See pole olnud lihtne lapsega seiklusreis. Aga ma tean, et me teeks seda siiski veel ja veel. Sest ka troopikat igatsen juba praegu – alati. Taist on saanud meile nagu teine kodu. Selle troopilise linnu laul seal Tais. Ma pole veel tuvastanud tema nime, aga kuulsin teda laulmas vaid Khao Sani läänepoolsemas otsas. Isegi mitte Krabis, kuigi Phuketil elas ta meil lausa hoovis.

Kõik need magusad puuviljad, smuutid ja banaanipannkoogid ja naeratavad taid. Fantasitilised päikeseloojangud ja soe meri. Loodus, taimed, lihtne elu.

Elu on ilus.

IMG_1392.JPG

IMG_1391.JPG

IMG_1394.JPG

IMG_1398.JPG

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s