Tervitused Roodoselt!


20140520-201846-73126832.jpg
Kõige raskem päev on kolmanda päeva hommik ilma internetita. Lõuna-Euroopa ikka oskab ajast maha jääda. Või on see hoopis kaval viis majanduskriisist välja tulemiseks, kus 30 min internetti maksab 2eur?
Selleks ajaks, kui see postitus üles läheb, ehk leidsime mõne free-wifi nimelise kohviku.

Imelik on elada sellises infosulus. Ka telefonist on mul enamus numbreid kadunud. Iga kord, kui keegi helistab või sms’i saadab, küsin “kes on?”

Telefonist ehk pikemalt teises postis, aga esimesel päeval jõudsime anda aktiivsustasemelm püsida, ehk siis: peale hommikusööki kohe randa kive näppima. Siis hotelli basseini, sest lapsele oli ju lubatud, et kohe hommikul saab. Murphy’le kohaselt oli siin pilves ja jahe, samal ajal, kui Eestisse jõudis troopika.

Lapsel olid peale 30 minutit huuled lillad ja kui see päike ükskord välja tuli, siis ta mitte ei soojendanud vaid lausa põletas. Päevitunud inimesi hotellis näha eriti polegi, on lubivalged või siis punased. Praegu on ka Alfie nagu vähk.

Peale ujumist läksime jalgratast rentima ja Sunele saime lapsetooli. Vurasime kohe linna ja vanalinn on siin tõesti muljetäratav, kuid mitte nii kena mu meelest, kui muud väikesed saared Kreekas, Küklaadidel, kus õnnestus purjetamas käia. Mykonos oma lumivalgete tuulikute, majade ja tänavatega; Syrose idülliline Ermoupoli oma peaväljakuga ja mitemed pisemad saared, kus tõelised antiikajastu varemed ja küngastel turnimine tõestas lihtsalt, et maailm on ümmargune. Ühe ilusaima päikeseloojangugi sain seal jäädvustatud.

Tagasi tulles Roodosele ja siinse vanalinna juurde, siis oma mõjutuse on kindlasti jätnud ka 40km kauguse asuv Türgi, kuid üllatuslikult isegi vähem, kui oleks oodanud. Ledisime ka ühest kõrvaltänavast, müürude hubases varjulisuses, hoovisisese vinoteek-restorani. Lõpuks sain Alfiele tutvustada tõelist Kreeka salatit. Jõime karafinist veini ja Siputaja vaatas pisikeses purskkaevus ujuvaid kalu.

Lemmiksöök on tal kahjuks hommikuti vaid kiivi ja piim, lõunaks lisandub friikartul ja kui hästi läheb, siis kanafilee. Kõrremahl on lahutamatu kaaslane. Nüüd siis on see aeg käes, kui võib öelda, et laps midagi ei söö.

Jalutasime veidi vanalinnas ja oligi aeg tagasi pöörduda. Tuleb mainida, et päeval jõudsime ka veidi tukastada, sest basseinipäike oli meid siiski ära shokeerinud.

Täna paneme veidi rohkem päikesekreemi ja uued seiklused võivad alata! Võimalik, et juba auto või rolleri seljas!

20140520-201846-73126444.jpg

 

20140520-201846-73126658.jpg

20140520-201847-73127452.jpg

20140520-201847-73127634.jpg

20140520-201848-73128224.jpg

20140520-201847-73127236.jpg

20140520-201848-73128018.jpg

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s