Maximas jäin jäätisest ilma ja lapsega visati mind üldse poest välja


stock-illustration-10168178-upsetEelmine kord ma ei tahtnud oma pahameelt siia kurtma tulla, sest mõtlesin, et mis ma ikka reklaami teen. Teada ju on, et ka halb reklaam on reklaam. Sellest viimasest korrast, kui ma Maximas käisin on nüüd möödas u kuu või rohkem. Lubasin, et ma enam sinna ei lähe, aga näed, täna lapsega ja vihma õues kallas, mõtlesin, et käin läbi. Ostan “kiiresti” mõned kohukesed ja piima ning kaon. Võtsin veel ukse taga sõõmu värsket õhku ja mõtlesin, et kui endal tuju positiivne, siis ehk saan ka positiivse kogemuse seekord. Miskit läks nihu selle mõttega…

Sune oli tõukerattal ja mul käe kõrval. Vedasin ise ratast. Nagu seal poes ikka, ruumi vähe, jäime korraks seisma, et inimesed kassa juurest mööda lasta ja siis ise sisse minna. Aga nii kaugele mind ei lastudki.
Vanatädikene, kellele teed andsime taarub meist mööda ja toriseb kõval häälel:
“Issake, lapsel oma jalgadel üldse käia ei lasta!”
Seepeale turvamees järgmisel sekundil võtab tädikese poolehoiu ja vibutab mulle näppu tõredalt:
“Ei saa minna!”
Pange tähele, ma olen terve see aeg seisnud paigal hoides tõuksist kinni, mis ei jäta just muljet, et ma lapsel poes sees ringi rallitada laseksin. Nad ju ei tea, et ka õues me sõidame nii, et mina põhimõtteliselt vean ratast ja Sune lihtsalt seisab sellel. Eelarvamused on nii kohtutavalt kiired tulema!
Tädikene. Kärudes saavad lapsed veel vähem liikuda ja sellega ma sinna poodi ei mahuks sissegi! Ja jalgsi linnas…
Loomulikult kahe sellise rünnaku peale ma keeran lihtsalt otsa ringi:
“No tore! Siis mul jääb poes käimata!” plahvatan ja astun õue.
De-ja-vuuu.
Haaran jälle mobla järele, et Maxima klienditeenindusse helistada ja kurta muret, täpselt nagu kuu aega tagasi – esiteks lihtsalt jääd kurdiks mingi musa-intro peale ja teiseks muidugi keegi ei vasta.

Helistasin siis mingile teisele numbrile ja kurtsin oma mured ära, kuidas kuu aega tagasi müüdi mulle jäätisetatti. Tuli välja, et külmkapp oligi sulanud ja terve kast jäätiseid hukas ja mitte ainult. Terve Eskimo partii oli paberitest lahti sulanud (?). Läksin poodi tagasi, et ehk saan uue jäätise või raha tagasi või üldse öelda, et miski probleem on. Esiteks jättis väga umbkeelne noorem saalitöötaja neiu mind lihtsalt keset saali seisma ja jooksis kord ühele, siis teisele poole ära. Tuli vanem, ainult venekeelt kõnelev korpulentne naine, kes siis torises, et kapi uks ju lahti jäetud ja sellepärast kõik sulanud! Umbes nagu see oleks mu oma süü olnud. Siis, ütles noorem, et neil rohkem jäätiseid ei ole ja tema ei tea ja jättis mind jälle seisma keset saali.
Jalutasin lihtsalt välja tookord – lahenust saamata…

Jutustasin ka oma tänase loo ja administraator küll palus mul nime ja numbri jätta, aga mis siis sellest? Maksavad kinni mu jäätise? Toovad ise kohukese ja piima koju, kui ma lapsega poes ei saa käidud? Või tüütavad 3 kuu pärast, et kuulge pange siia ja siia allkirjad ja siis veel aasta pärast saadavad vabanduskirja? Ma ei tahtnud… Minu kaebuskiri on siin. Avalik.

Ma saan täiesti aru, et töötajad umbkeelsed, sest palgad odavad. Palgad odavad, sest kaubad odavad. Kant võiks ju ometi veel nauke midagi olla, kuigi jah – vanainimese eest seistakse seal rohkem, sest Keskturul ju poodlevad pensjonärid. Ega ma mutikese peale pahane olegi. Ikka selle suure paksu M-i peale. Ja mis õigust mul on saalitöötaja peale pahandada? Sest ma ise olin ju 16-aastaselt samasugune “umbkeelne” ja alamakstud saalitöötaja ühes EDU+ kaupluses. Vähemalt ei jätnud ma kedagi keset saali oma probleemiga üksi seisma!

Algab uus eksperiment. Mitu päeva, kuud või aastat ma suudan sellest poest end ja oma peret eemal hoida?

Advertisements

6 thoughts on “Maximas jäin jäätisest ilma ja lapsega visati mind üldse poest välja

  1. Mina ei käi juba ammu Maxima poodides. Põhjuseid ei jõua üles lugedagi. Täitsa hästi saab hakkama, kui oma sisseoste ette planeerida. Kuid pahandab küll, et Õismäel on kogunisti KOLM Maxima poodi, üks säästukas, väikene Rimi ja kuskil vist Grossi pood ka.
    Elanikke peaaegu nagu Pärnus, aga korralikud poed on alles Haaberstis ja Kadakas.

    • Ja kõik armsad keldripoed süüakse suurte kettide poolt välja. Eranditega, aga enam ei saa keegi öelda, et: “Kuule, mine too alt piima!”

    • Mina käin küll Maxima poes juba aastaid (mujal mõnikord ka) ja – kujutage ette – mul pole seal ühtki pahandust olnud, küll aga on müüjad abivalmid ja kaubavalik põnevam kui põhjamaalaslikes kauplustes. Ja seda tuleb ka öelda, et Maxima läheb kogu aeg korralikumaks – suurkauplus Lasnamäel on väga kaasaegne ja hea kaubavalikuga. Minu igapäevane koht on küll palju väiksem, mõnevõrra ülekoormatud, aga hea pood.

  2. Milleks luisata pealkirjas, kui tegelikult lahkusid poest igati omal soovil mingi pähevõetud solvumise tõttu? Ei näe küll põhjust, miks igale egotrippijale ja tema lapsukesele peaks poes suvaliste sõiduriistadega liiklemise osas erandeid tegema. Täiesti piisab sellest, kui niigi lapsed jooksevad poes süüdimatult ringi ja kisavad, mida vanemad märkamagi ei tee.

  3. Ma millegipärast ei ole oma elu jooksul näinud veel lapsi, kes süüdimatult kisades ringi jookseks. Ikka on vanemad kohe kõrval ja vähemalt üritavad tagasi hoida.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s