Esimene lumi


Peaaegu. Päris esimene oli ikka siis, kui Siputaja sündis, aga siis ta oli nii väikene, et vaevalt üle vankrivoodri või kombeka servagi nägi või tajus, et mis või kes. Ja eelmise aasta lume eest me ju põgenesime Taisse. Alfie viis Kakukese hommikul lasteaeda ja hüüdis üle ukse mulle sinna patjade vahele, et: “Sa ei taha teada, mis ilm väljas on!”. Mina peitsin pea patjadesse ja tukkusin veidi edasi, sest öösel istun ma nüüd pikemalt arvutis ja teen juba tööd. Päeval ka. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.

Hommikul oli Sune järgi kordanud: “Lumi, lumi!” ja ei julgenud issi sülest maha minna. Pärastlõunal oli miskipärast juba päris pime ja kui Sunele järgi läksin, siis napilt sain veel pilti teha.

Meie kaamera on vist nii vana, et hakkab juba kustuma, see kere. Sensor on tuksis, liig säbrused pildid ja akud hakkavad varsti tatti välja ajama, rääkimata, et nad peavad vaid 30 klõpsu vastu. Nikoni hooldust vist Eestis ei teostata ja seega tuleb hakata mõtlema uue kere soetamise peale.

Pärast 5 minutilist veenmist oli Sune nõus juba omal jalal lund avastama. Eriti meeldis talle, kui ette näitasin, et lumest saab palli teha. Hüüdis: “Pall, pall!” ja jalutas saapaid sahistades, kuid veidi veel umbusklikult selle valge asja suhtes, kodu poole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s