Memories


Jõuame linna tagasi. Pikk päev seljatud. Viime asjad Kalamaja korterisse. Enne Kadriorgu suundumist hüüab vanaema:
“Oota! Ma, ma panen seda ümmargust asja ka kaasa!”
Ja lippab kööki oma hiiglama suurt pizzat lõikama, mis ta linnast oli toonud…
Selline on minu 81-aastane, armas, vanaema.

Ema on ka armas, sõidab ja manööverdab kolimisbussiga nii, et mehed, kiviaial, jäävad suu ammuli järgi vahtima.

Sune. On eriti armas, 20-kuune! Sellel ööl, kui ta oksendas, vaatas siis oma määrdunud öösärki ja küsis hämmeldunult:
“Mis see on?!” (esimene lause).

Alfie on armas. Telekast tuleb UFO-dest teaduslik dokumentaal aga pean minema samal ajal Sunet magama panema. Lisaks näidatakse internetis meest, kes kosmosest pea ees alla hakkas hüppama! Mõne aja pärast tuleb ta ise magamistuppa ja vahetab mu vabatahtlikult välja…vahest ei ole sõnu vajagi…

Isa on armas ja ta pere. Sõidame vist koos (oma peredega) Kanaaridele puhkama (jälle) – kunagi, maybe

Ei tea, mis melanhoolia on peale tulnud? Vist sellest, et vaadates neid pilte:

Kuivunud kah
Fotojaht – Lihula pilved
Fotojaht – Vikerkaarte sadu
Mälestused jäävad maha, kuis sügisesed lehed
Advertisements

2 thoughts on “Memories

  1. Nii ilus, nii isiklik ja nii terviklik. Teksti ja piltide symbioos. Haruldane postitus mu meelest… ja seda eriti Fj-i kontekstis.

  2. Nii armas, kui Sind ümbritsevad kõik armsad inimesed. Ja tegelikult, nagu Sinugi postitusest võib välja lugeda, pole teinekord armas olemiseks sugugi palju vaja pingutada. Oleme kõik rohkem oma lähedastele armsad, eks!
    Need kummelid on nii lummavad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s