Fotojaht: kuivunud


Kuivumisega mul tekkis hoopis selline metafoor, et ma ise olin kuivunud nagu põuaaegne kaev. Nii hea on käia koolitusel, suhelda kõigiga vabalt, ajusid ragistada rahavoogude aruande tabeli kallal ja seda päevast-päeva! Poleks uskunud, et lapsega kodus istumine mind selliseks on teinud. Vanasti oli see kõik, mida ma oleks vältinud!

Ja ma olen nii rõõmus, et Alfie on kõik see aeg kannatlikult kodus, endiselt haiguslehel, kuid juba paraneva Sunega. Siis ei tundu minu eemalolek ka Kakukesele nii vaevaline. Aga emme Siputajast on saanud hoopis issikas ja üks lõputu:
“Ise, ise!”

“Kuivunud”

 

6 thoughts on “Fotojaht: kuivunud

  1. :) See keskmine õieke ei kuivu küll kunagi ja võrsed on ka kuivusest kaugel. Siiski, sellistes tubastes tingimustes piisab vaid päevast-paarist eemalolekust kõrvetavkuumal suvepäeval kui ongi häda käes.
    Aga see on tore, et noor emme end tuulutada saab. Kulub ära. :)

    • Jah, ja ma loodan, et lugeja/vaataja mõistab, et ma kasutangi vastandeid. Lihtsalt hetke emotsioon on selline ja ausalt öeldes ei leidnud midagi kuivamas enda ümber.
      Võrsed on aga kassile külvatud muru, mida ta närida saab. Mõni postitus tagasi oli fototõestus idandamisest :)
      Selline, tore, rohelus on täna. Mul on sügise asemel toas kevad!

  2. Vastupidises järjekorras oleks lausa vilusoohviline: igast rohelusest saab kold põrm.
    Teine pilt on mahlane, esimene kaunilt fokuseeritud.

  3. Hea lugu, vaba&loov lähenemine…ja väga sönatundlik! Kuivunud – siin metafoorina täpselt kymnesse.
    Pilte vaatan suurelt parema yhenduse juures lähiajal.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s