Kinni, opa, aita!


Nädalavahetusel jäi Sune minu ema juurde suvilasse ja meie põrutasime Alfie ja Lindyga lõuna poole, Viljandisse. Päris tore 24 tundi oli! Sai veidi Peolooma meenutatud ja hommikul tiba raskema peaga ärgatud. See päev andis unustatud vabaduse tunde. Umbes kuni käesoleva kuuni oli Sunest raske eemal olla ka paar tundi.

Ei olnud harjunud ja mõtted ikka kippusid iga minut temale, et mis ta teeb ja kas tal on ikka hea olla. Paar viimast korda, kui olen väljas käinud, siis enam sellist “ninnuka” tunnet ei olegi olnud ja olen saanud end suht vabalt tunda. Võibolla ka seepärast, et ma tean, et Sune on oma hoidjatega juba harjunud ja enam kisaga pole lahku mindud.

Folki ei viitsigi pikalt kommenteerida. Pole ikka enam Folgi õitseaeg, eriti nüüd kui kõik üritused piletite ja aedade taha piiratud. Sellist linnaga koostöö vaimu polnud tunda. Folgi vaimu polnud tunda.

Hoopis põnevam on, et Alfiet kannustas uut fotoka objektiivi ostma see, et ma siin viimasel ajal praktiseerinud ja katsetanud olen. Seega ongi käed, jalad tegemisi täis olnud, et klõps siit ja klõpsaki sealt. Kuna siin hakkab ruum otsa saama ja Sune arengust on ka aina pikemad pausid, millest rääkida, siis mõtlen vaikselt uue blogi kujundamise peale…

Emme on kohvikuhoolik
Kohv
Pealinna preili
Simpsona
Folgipats
Lindy
Tõuk
Viljandi Folgilt 2012
Katri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s