Kinni, opa, aita!


Nädalavahetusel jäi Sune minu ema juurde suvilasse ja meie põrutasime Alfie ja Lindyga lõuna poole, Viljandisse. Päris tore 24 tundi oli! Sai veidi Peolooma meenutatud ja hommikul tiba raskema peaga ärgatud. See päev andis unustatud vabaduse tunde. Umbes kuni käesoleva kuuni oli Sunest raske eemal olla ka paar tundi.

Ei olnud harjunud ja mõtted ikka kippusid iga minut temale, et mis ta teeb ja kas tal on ikka hea olla. Paar viimast korda, kui olen väljas käinud, siis enam sellist “ninnuka” tunnet ei olegi olnud ja olen saanud end suht vabalt tunda. Võibolla ka seepärast, et ma tean, et Sune on oma hoidjatega juba harjunud ja enam kisaga pole lahku mindud.

Folki ei viitsigi pikalt kommenteerida. Pole ikka enam Folgi õitseaeg, eriti nüüd kui kõik üritused piletite ja aedade taha piiratud. Sellist linnaga koostöö vaimu polnud tunda. Folgi vaimu polnud tunda.

Hoopis põnevam on, et Alfiet kannustas uut fotoka objektiivi ostma see, et ma siin viimasel ajal praktiseerinud ja katsetanud olen. Seega ongi käed, jalad tegemisi täis olnud, et klõps siit ja klõpsaki sealt. Kuna siin hakkab ruum otsa saama ja Sune arengust on ka aina pikemad pausid, millest rääkida, siis mõtlen vaikselt uue blogi kujundamise peale…

Emme on kohvikuhoolik
Kohv
Pealinna preili
Simpsona
Folgipats
Lindy
Tõuk
Viljandi Folgilt 2012
Katri
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s