Keisrilõige vs keisrilõige


Oma üllatuseks leidsin Inno ja Irja Titeblogi. Kunagi pakkus mulle nende kahe esimene blogi-projekt kõvasti nalja. Kuigi mulle avalik mustamine ei meeldi, sest selliseks mind ei kasvatatud. Siiski plaksutasin igale lõigule kaasa, sest mul oli nende “ohvriga” tol ajal ka oma kana kitkuda.

Igatahes oli tore avastada, et nemadki peavad titeblogi. Neid sissekandeid lugedes tabasin end jälle keisrilõike eest kõvahäälselt kostmas, et keisrilõige ei ole lihtne väljapääs! Paljudel on arvamus, et näh, käisid nagu hambaarstitoolis, tehti tuimastus, suts ja valmis! Lapse sünd nagu käkitegu!

OK, igasugune operatsioon on riskantne ja torgitud koht on pärast haige ja tuikab mõnda aega.

Tihti aga jäetakse välja, et keisrilõige võib olla juba alanud või torgitud, komplikatsioonidega sünnitegevuse päästev tagajärg. Nagu minugi case‘i puhul, see ei olnud lihtne op, sellele eelnes pikk valutamise periood. Seega ma võin ju öelda, et olen sünnitamist kogenud poolenisti küll, koos vete tuleku ja aaa-tamise uuuu-tamisega. Ma olen ju sünnitanud, osaliselt?

Ära jäi ainult lapse ilmaletulek loomulikku sünnituskanalit pidi. Ma kogesin ka midagi, mida planeeritud-keisriga sünnitajad ei kogeks. Kas on neil siis näidustused või püütaksegi seda “kogemust” meelega vältida, hirm sünnituse ees vms. See on ka eraldi teema, mida näiteks Postimees täna kajastas ja millele Irja oma kommentaaris vihjas. See post on minu “tähelepanu juhtimine” ja omamoodi kajastus antud teemadele.

Keisrilõikel ja keisrilõikel on vahe!

Ma usun, et täiesti erinevat kogemust omavad planeeritud keisrilõikega sünnitajaid ja need, kellele keiser on olnud elusid päästev otsus – kiirkorras. Ühel või teisel juhul võib teemades, kus kasutatakse sõna “keisrilõige”, teine osapool seega jääda täiesti väärmõistetuks!

Mina panen ette, et kasutataks selleks siis ka kahte erinevat sõna (kahjuks pole neid veel loodud) või siis täpsustavalt: “keisrilõige” ja “planeeritud-keisrilõige”.

Väidan ka, et seljasüsti haiglasse saama tulnud, planeeritud-keisriga sünnitajad pääsevad tõesti kõige lihtsamalt kogu sellest sünnitusjamast ja seetõttu peab kuidagi naiste “vaba valikut” ju piirama. Muidu naine, kes teoreetiliselt sünnitaks valudeta näiteks 2 tunniga, riskib oma elu ja lapsega op’i pärast. Samas, kui hirm sünnituse ees on nii suur, kas see ikka mõjutab loomulikku sünnitegevust, et “planeeritud-keisri” pabereid peaks kergekäelisemalt jagama? Kas,  tõsiseid erandeid v.a., naise vaimne tervis võib loomulikust sünnitusest nii põhjalikult kannatada saada, et see peaks olema teine põhjus? Miskipärast ma ei usu…

Blogindus
Liivakrabi
Advertisements

One thought on “Keisrilõige vs keisrilõige

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s