Emmekus kuubis



Nüüd siis jõudis kätte see aeg. Just, kui ma tahtsin hakata oma ideid teostama. Ma ju ei jäta Sunet ilma emmeta. Tahtsin ainult nelja tundi päevas. Nüüd võtab ta ka minu ööd. Ma ei tea, mis lahti on…

Lapsehoidjas asi ei ole, sest selline viripunn on ta meil juba Eestisse jõudmisest saadik. Hambad + uus keskkond. Võibolla on asi minus? Sune on 90% minu enesetunde peegeldus. Kodune rutiin on ikka saavutamata. Ainuke asi mida ma tema kõrvalt teha saan (loe: mida ta mul teha laseb) on heegeldamine. Igasugune arvutitöö unustage ära ja kui ma proovin öösel teha, siis tal on selle peale andur, ärkab üles ja enne magama ei jää, kui jälle kaisus olen. Kui üritasin kolmandal päeval kodus arvutiga tööd teha, kui Sirje siin oli, siis ta nuttis mind taga 30 minutit, kui otsustasin, et nii ei saa! Kaks viimast tundi nad veetsid õues ja Sune magas siis. Vähemalt kaks tundi sellest ajast saan endale?

Igasugune lähedustunne on tore seni, kuni ta ei muutu ahistavaks. Aga kui sul on laps, siis sa ei saa öelda: “Ei, täna ma Sind ei kaisuta!”.
Ma neelan alla ja lähen edasi…võibolla lihtsalt veidi hiljem.




Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s