Emmekus kuubis



Nüüd siis jõudis kätte see aeg. Just, kui ma tahtsin hakata oma ideid teostama. Ma ju ei jäta Sunet ilma emmeta. Tahtsin ainult nelja tundi päevas. Nüüd võtab ta ka minu ööd. Ma ei tea, mis lahti on…

Lapsehoidjas asi ei ole, sest selline viripunn on ta meil juba Eestisse jõudmisest saadik. Hambad + uus keskkond. Võibolla on asi minus? Sune on 90% minu enesetunde peegeldus. Kodune rutiin on ikka saavutamata. Ainuke asi mida ma tema kõrvalt teha saan (loe: mida ta mul teha laseb) on heegeldamine. Igasugune arvutitöö unustage ära ja kui ma proovin öösel teha, siis tal on selle peale andur, ärkab üles ja enne magama ei jää, kui jälle kaisus olen. Kui üritasin kolmandal päeval kodus arvutiga tööd teha, kui Sirje siin oli, siis ta nuttis mind taga 30 minutit, kui otsustasin, et nii ei saa! Kaks viimast tundi nad veetsid õues ja Sune magas siis. Vähemalt kaks tundi sellest ajast saan endale?

Igasugune lähedustunne on tore seni, kuni ta ei muutu ahistavaks. Aga kui sul on laps, siis sa ei saa öelda: “Ei, täna ma Sind ei kaisuta!”.
Ma neelan alla ja lähen edasi…võibolla lihtsalt veidi hiljem.




Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s