Esmamuljed


Öösel nägin unes, et tuli tsunaami. Hirmsa mürinaga. Randa see miskipärast ei jõudnudki vaid kadus kuskile ära. Kui silmad 12h pärast magamist lahti tegin, siis kuulsin lennukimootori mürinat. Meil on hakanud lennikid üle maja sõitma? See oligi mu tsunaami. Mu keha on siin, aga ise vist jäängi sinna…

Kohanemine läheb raskelt. Oleksime nagu jälle võõrasse kohta kolinud, sest kõik asjad on valesti paigutatud. Meil on järsku kodus aastane laps, kes kõikjale uudistama kipub. Kohvreid tuleb külapealt iga päev juurde nänniga, mis on vaja lahti pakkida ja ära paigutada. Valitseb paras kaos. Vaja on nii palju asju ajada ja arste/teenindusi/poode mööda ringi kolistada. Sunel pole söögitooli. Riided sai õnneks selga. Telefoni sain täna tööle. Õue minna ei taha. Sune nuttis tükk aega veel pärast sedagi, kui EMT teeninduses käisime ja juba toas tagasi olime. Mõlemal oli kultuuri- ja ilmastikushokk.

Nagu õpetas Sune vanaema:
“When there is a will, there is a way”
Lohutav.

Pinterest

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s