Esmamuljed


Öösel nägin unes, et tuli tsunaami. Hirmsa mürinaga. Randa see miskipärast ei jõudnudki vaid kadus kuskile ära. Kui silmad 12h pärast magamist lahti tegin, siis kuulsin lennukimootori mürinat. Meil on hakanud lennikid üle maja sõitma? See oligi mu tsunaami. Mu keha on siin, aga ise vist jäängi sinna…

Kohanemine läheb raskelt. Oleksime nagu jälle võõrasse kohta kolinud, sest kõik asjad on valesti paigutatud. Meil on järsku kodus aastane laps, kes kõikjale uudistama kipub. Kohvreid tuleb külapealt iga päev juurde nänniga, mis on vaja lahti pakkida ja ära paigutada. Valitseb paras kaos. Vaja on nii palju asju ajada ja arste/teenindusi/poode mööda ringi kolistada. Sunel pole söögitooli. Riided sai õnneks selga. Telefoni sain täna tööle. Õue minna ei taha. Sune nuttis tükk aega veel pärast sedagi, kui EMT teeninduses käisime ja juba toas tagasi olime. Mõlemal oli kultuuri- ja ilmastikushokk.

Nagu õpetas Sune vanaema:
“When there is a will, there is a way”
Lohutav.

Pinterest

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s