Tsunaamihoiatus ja Thai Style


Selleks ajaks, kui 10 cm’ne tsunaamilaine Phuketile jõudis, oli Kuldne Kolmik end Bangkoki hubases hotellitoas juba sisse seadnud. Suurem katastroof jäi seekord ära. Ära jäi ka Ayutthaya reis. Bussisõit Phuketilt Surat Thani rongijaama oli tüütult pikk, nagu oletada võis. Buss oli vana aga küllaltki mugav ja “õhutatud”. Rong aga jäi 20 minutit hiljaks.

Pungitar arvas, et rongid peavad ikka käima nagu kellavärk, et mitte üksteisega kokku põrgata, aga tänapäeva tehnoloogia vist sellist feature‘t enam ei poolda.

Lõpuks rongile saanud oli positiivne üllatus suur, et kupee oli väga mugav ja puhas. Kuldne Kolmik on suvalises hotellis mustemaid linasid näinud. Näolapiga onu tuli ja tegi kiirelt asemed üles, nähes, et Sune oli juba unest päris pahur. Küsimuse peale, et kas siin on ka restoranivagun näitas mees kitsa vagunikoridori teises suunas:
“Restaurant is here!”,
kust lähenes roosas pluusis mees, menüü näpus. Valitud set menu‘s oli supp, pardiliha curry ja kana pähklikastmes, lisaks riis ja magustoiduks (käärinud) ananass. Üldiselt oli asi hinda väärt ja juba tundus, et elu läheb odavamaks, mida kaugemal Phuketist.

Öösel aga Pungitar magada ei saanud, sest Sune muudkui vähkres ja jorises. Põhjuseks kerge palavik, aga mure tekkis suur.
Hommikul oli palavik taandumas ja kui rong tund aega lubatust hiljem Bangkoki jõudis, otsustati teekonda Ayutthaya poole jätkata. Olematu piletihinnaga, kolmanda klassi vagunitest kokku pandud ainsas rongis oli aga kella üheksaks nii palav ja kitsas, et kõigi ebameeldivuste kokkulangemisel otsustati rongist maha hüpata juba mõne peatuse pärast. Liiatigi oli Sunel taas palaviku joon ületatud ja higine, vaevatud laps nõudis puhkust. Arvatud rongisõit oleks ka 45 min asemel kestnud 1,5 tundi ja kui sinna liita thai style hilinemine, siis ei olnud enam pikalt otsustamist – kiirelt taksole ja suund pealinnas välja vaadatud hotelli poole.
Peale paigale jäämist taandus ka Kakukese veider “reisipalavik”.

Phuketil oma kaks viimast päeva veedeti onu Ja-Ja ja Co uhkes residentsis. Värviti mune ja söödi kodus tehtud kartulisalatit. Alfie käis Sai Sabaai Villas deposiidiraha tagasi saamas, kust üllatusena napsati 1/3 endale öeldes:
“This is Thai style!”  
Ütlemata jäi:
“Me andsime teile küll kasutatud potid-pannid, kuivatusrestid, aga peale igat klienti väidame, et ostame uued!” 
Sama tehti ka rollerilaenutuses, kui ülimalt hea teeninduse lõppedes pärast viiendat kuud ütevad kohalikud õlid, et makske 1000 THB’d juurde, sest rolleril on kaks kriipsu (ohh, üllatust!). Ütlemata jäi et:
“Aga ega me neid kriipse tegelikult ei paranda”. 
Moraal: Phuketilt lahkuvalt kliendilt võetakse veel nii palju, kui saab.

Mõned muidugi ütlesid ka, et tulge kindlasti tagasi ja soovisid edu kõikides tegemistes:
“Tulge, ostke maad ja tehke tööd, kolige siia!”
Teisalt sõidavad ringi kuldsed linnamaasturid siltidega:
“Buying Phuket real estate can be hazardous to your health!”

Kindlasti läheb aga Kuldne Kolmik koduteele palju rikkamana – kaasas hunnikute viisi, otse päikesest valminud, unustamatuid mälestusi!

7 kuud asju kolmepeale
Mälestused, kui mannavaht, otse koduhoovist
Phuket-Surat bussiga
Grammatikal pole piire - Surat Thani rongijaamas
Kolm Karu öövagunis
Hommik Bangkoki rongijaamas
Koloniaal-stiilis
Siam Society Hotel and Spa
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s