Eile õhtul


Eile õhtul, nagu tavapärase magamamineku rutiini ajal ikka, mängisid Sune ja Pungitar magamistoa suures voodis. Sune pani pea äkitselt padjale, Pungitari silmadele hästi lähedale ja vaatas tükk aega sügavalt silma, endal magus naeratus suul.

Pungutar vaatas sügavalt vastu nendesse silmadesse ja mõtles endamisi, et need on needsamad silmad, mis haiglas teda esimest korda sügavalt uurisid, värv on küll tänaseks muutunud.

Seda uurivat vaikust lõpetades ütles Sune, kõige armsamal toonil, mis veel kuuldud:
MeMMee!
ja jätkas siis voodis ringi hüppamist, nagu muuseas, jättes Pungitari heldimusest löödult padjale edasi mõtisklema.

————- * * * ————

“Emm!” oli tema suust juba 6 kuuselt pudenenud, aga nii lähedale ja mingis tähendusrikkas hetkes ei olned ta veel jõudnud.

Sellised hetked sööbivad emmede mälestustesse ja tulevad meelde, kui me oma pudinaid igatseme.

————- * * * ————

Mõni hetk tagasi maandus Phuketil kolmeks nädalaks ka Pungitari ja Tädi M’i isa koos oma pisiperega. Perekondlikud seiklused võivad varsti juba jätkuda, kui rändurid on end kõigepealt välja maganud.

Linnupuur
Lutikett

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s