Üks mõnusamaid päevi oli, õigemini õhtuid, kui Kärutaja haaras rolleri ja kimas nelja tuule poole. Ilma eesmärgita, aga selle eest paar lapse-vaba tundi, päeva kõige ilusamal ajal, enne loojangut. Juuksed kiivri alt lehvimas, võttis sisemine kompass kõigepealt suuna Rawai ranna poole, kus on Pungitari üks lemmikuid Latte joomise kohti – otse rannal, pühade Bodhi puude mõnusas varjus.
Edasi viisid rattad avastama senitundmatut Phromthep Cape’i. Vaade oli kena, kuid sellest veelgi kenam oli üles ja alla looklev tee, lopsakalt troopilisel mäenõlval. Aeg-ajalt taimestiku vahelt vilksamas mõni lumivalge, suhteliselt asustamata rannariba. Kutsuv. Vägagi.
Koju jõudes soovitas Pungitar ka kaasal minna seda rohelust kohe järgmisel hommikul rolleri seljas nautima. Alfie avastas veel enamatki ja nii saigi, et kuna ülejärgmisel päeval oli kuldse kolmiku käsutuses vana ralliromu – lausa auto näol, siis võeti ette esimene snorkeldus-tripp.
Loomulikult ei olnud vesi nii selge ja kalad nii värvilised, kui paradiisi võiks ette kujutada, aga tihedalt asustatud turismisaarest kohe rohkemat oleks paslik oodata. Loodetavasti need ilusamad kohad jäävad väikesaarte ümbrustesse mõned kilomeetrid siit Krabi poole.
Autosõit vasakpoolses liikluses, vasaku käega käigukangi vahetades, oli aga omaette seiklus ja seda said mõlemad lapsevanemad harjutada. See on vist kõige odavam auto, mida siinkandis saaks rentida (Tarmo kaudu), seega pidime ju järgi proovima! Kahjuks aga ei elanud ta Kärutajate puhtusele ja mugavusele seatud tingimusi üle ja peale kottpimedas, praktiliselt ilma tuledeta tagasiteed, närvilises Phuketi liikluses, otsustati ta järgmisel päeval siiski tagastada.
Seega heitlus pikemaajaliselt auto või rolleri rentimise üle endiselt kestab. Korralik, väike Yaris, või midagi sarnast, läheks eelarvest välja ja roller/id jällegi ei ole beebiga nii turvalised ja mugavad, vist. Rolleri seljas olles unistavad nad auto turvalisusest ja mahutavusest ja autos unistavad nad rolleri kergusest ja ummikutevabast liiklusest. Võta üks ja viska teist! Kuidagi võiks ju saada ka vankri kaasa vedada ja veel 100 pisiasja, mida lapsega vaja läheb, et näiteks terveks päevaks randa sõita…miks mitte tagasi Hat Yanui‘le.
Pungitar 