Areng: Sune on seitsmekuune!


Aasta aega tagasi olime alles poolel teel Siputaja juurde. Täna, aga hakkab kõik endiseks saama. Pigem räägin siin endast. Naised, need teavad, millest ma räägin, kui laps hakkab aina vähem piima saama ja on lisatoidul. Seega, kinkisin täna endale punased lilled. On ka põhjust. Sunel on ju sünnipäev! Lihtsalt veider kokkusattumus…

Sune aga on parajalt tragi, nagu ma juba eelmises postis äsja kirjeldasin. Lisada võiks vast seda, et ta end ka sobivate asjade najal püsti ajab. On selleks siis diivan, võrevoodi või emme. Huvi on tal aga kadunud püree või pudru näppimise vastu, mis on muidugi tore, sest söönuks saab ka juba nii, et enam käed üldse pudruseks ei saa.

On nädalavahetus. Hakkame tegema suurpuhastust ja asju sorteerima, pakkima. Leidsime õnneks üürilise, kes on valmis maksma nii kommusid, kui üüri. Nõus võtma ka meie kassi ja lilled, ning enamus asju võib riiulitesse jäädagi. Autole on ka põhimõtteliselt ostja. Minu enda ema! Seega võib öelda küll, et peagi oleme kõik sillad põletanud…

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s