Obladii-obladaa


Ükspäev tuli külla vanaema. Võttis Sune sülle ja ütles: “Oi, aga sina tahad ju hüpata!” ja siis hakkas pihta üks õhtu läbi hüpitamine, mille tulemusena Pungitar hüpitab Sunet päevad läbi ja Sune muudkui nõuab seda veel ja veel, tüdinematult. Mõtlesin küll, et ei laena seda hüpitajat enne reisi, aga nüüd tekib küll tunne, et võtaks kasvõi ühe muskli kasvatamise vaba päeva!

Eile hakkas Sune peamiselt ainult käputama. Istuli tõusmine ei ole ka ammu enam mingi probleem ja lisaks on sõnavarasse lisandunud puristamine. Kui parasjagu vedelam püree suu juurde satub, on nalja kõigil nabani ja püree põlvini.

Milleks osta lapsele mänguasju, kui ta neist pehmetest, heledates toonides ja igavatest nagunii rõõmu ei tunne? Maailma kõige põnevamad asjad on praegu Pungitari mobiiltelefon (see ürgvana) ja selle küljes olev jubin, mis on väga maitsev; katkine euromüntide hoidja; pehme mõmmi küljes olev pael, ka maitsev ja emme väike juuksehari.

Kõige maitsvamad on aga igasugu USB otsad (loomulikult vooluringi ühendamata otsad). Siis võibolla alles see unepiim. Nestle oma ja küpsisemaitseline. Kaaluga vist enam probleeme ei tohiks olla!

Milleks meile voodit vaja, kui on olemas padjad? Sune võtab ja viskab ennast padja peale kõhuli lösakile, kallistab seda kõvasti ja siis eneselegi ootamatult saab uni järsku temast võitu.

Ja siis algab kõik lõbusalt otsast peale. Obladii ja obladaa…

P.S. varsti hakkame asju pakkima.

6-kuune mumpsik
Neljas põlvkond korvis
Provva Suvekübar
Väike tädi
Mina musi
Hiiretips
Avatar
Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s