Põhupäev põhuteatris


Elle ja lastega sai käidud põhumäel põhuteatrit kaemas. Küll mitte etendust, aga istusime niisama põhupingil, ninas põhuahjust tulev põhupiruka lõhn ja varvaste vahel põhuudemed. Kärutasime ka lapsed magama ja külastasime põhukohvikut. Pärast sõime põhujäätist ja Sune toitmise ajaks viskasin põhuhunnikusse pleedile külili. Ohh seda põhuromantikat.

(Põhuteater asub endises Bastioni aias, Balti Jaama lähistel.)

Aga täna on hoopis teine päev ja hirmus palav. Põgenesin mere äärde suvilasse ja Sune veetis eelmise öö esimest korda oma elukese jooksul telgis. Kuigi kodus on ta ärganud viimasel ajal ainult kell 7-8, et süüa saada, siis siin on vanad ajad tagasi. Toitmine kell 3 ja kell 5 ja ärkas ikka 8 paiku. Arusaadav, telgis on ju natuke rõske, emme kaisus lähevad kohe käed ja põsed soojemaks. Õues, sääsevõrgu all on aga hirmus mõnus magada ja kärutamiseks on metsateid laotatud siia maastikule nagu ämblikuvõrku pööningule. Siia me jäämegi. Adios amigos!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s