Suur sula


Täna tundsin esimest korda tuttavat kevadet õhus. See on see, kui saab veidi kergemalt hingata. Õhus on niiske mulla lõhna, mis on segunenud mädanenud muru ja kõigi nende junnidega, mis lumekihi alt ükshaaval välja kooruvad. Lisaks on seal veel midagi, midagi palju puhtamat ja puutumatut. See miski, mis on veel avastamata – sõnuseletamatu igatususe lõhn. Kevade lähenedes ja ilmade soojenedes see igatsus õhus süveneb veelgi ja muutub värvilt õietolmu sarnaseks. Kui ainult teaks, miks see kevade lõhn on igatsuse moodi?

Kui õnnestub, teen selle kevade tulekust lühikese animatsiooni. Stay tuned!

Nagu tõeline Eesti perekond oleme nüüd: naine lapsega kodus, mees välismaal tööl (õnneks ainult mõned päevad). Hetkel redutan küll ema juures. Loodetavasti tuleb Sunele kasuks võõras kohas magamajäämise harjutamine. Tunda on, et ta saab aru, see pole päris kodu ja ei usalda end kohe sügavasse unne.

Päeval õpetasin noorele vana-vanaemale laptop’i kasutamist, et ta saaks ka e-maili lugeda ja kirju kirjutada sinna kaugele Austraaliasse. Üksikul vanainimesel peaks ikka elu sellega palju sisukamaks minema, kui niisama ainult telekat passida ja oodata, et millal need 9-sed uudised hakkavad, kui Delfi vms on ka käepärast. Ta on mul päris usin õpilane ja peale suurt kirjade lugemist ja vastamist kurtis infoküllastuse üle.

Homme ka päev…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s