Võidab see, kes ütleb: “Ei!”


Kui nüüd eriti punktuaalne olla, siis on täna täpselt kaks kuud minna. Mitte niisama ei lasta 70 päeva enne töölt puhkusele: Juba teist ööd ei saa peaaegu üldse magada, sest tegelane kõhus laseb ribide peal liugu ja üritab seni avastamata kohtadesse omale ruumi teha. Ühel ööl ärkasin sellise valu peale nagu oleks terve õuna alla neelanud ja see oleks poolele teele kinni jäänud, selline terav ja kraapiv. Magan nüüd siis, kui saan, mitte siis kui kell ütleb, et öö on. Selleks vist see raseduspuhkus mõeldud ongi – vähendada kohustusi ja teha asju omas tempos. Aga ei, töid ja kohustusi olen omale endiselt liiga palju kokku kahmanud ja enam ei jõua ära teha. Vähemalt tundub, et nad ei saa kunagi otsa, kui ma ei õpi ei ütlema!
Seda ma kardangi, et sünnitus tuleb enne kätte, kui ma päris igavust jõuan tunda või veidi hinge tõmmata…väike külmetusviirus liigub ka ringi…
“Ei, aitab, peab puhkama ka!”…
“Varsti…”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s