Viskan, viskan

Üle vasaku õla, üla parema õla, kaugele enese ette ja sure kaarega kõikjale. Ei tea, mis periood see on Kakukese elus, aga loopimine on IN! Pahandamine ei aita. Võibolla nõuab tähelepanu, aga kui ka parasjagu maitsvat lastevorsti süüakse, siis visatakse ka see maha, et siis võtta taldrikult uus ja vahet ei ole, kas on mu tähelepanu juba köidetud või ei. Või vildikad, mis kõik peavad oma koha leidma põrandal. Mida rohkem pisikesi tükke, seda põnevam loopida laiali eri ilmakaartesse. Ma loodan, et see on ealine iseärasus, mis möödub peagi, kuigi tõenäoliselt pigem protest või reaktsioon millegile…ega ma ise pole ka viimasel ajal olnud rahulikkus ruudus.

Sari: Emmefoni sisu, vol III

Sune ei jäänudki õnneks kõhugrippi. Jäi hoopis järjekordsesse tatitõppe, kui julgesime ta kaheks päevaks lasteaeda saata. Käes on aeg järjekordseks äppi-sarjaks, sest mida siin ikka haiguste vahele muud teha on:

Unico on odavam, kui Duplo

Veidike pilte kolmapäevaselt külaskäigult sõbranna pool. Pärast mida otsustas Sune veidike tõsisemalt tatitõppe jääda, kui sellel hommikul tundus. Järgneval ööl oli palavik, mis hommikuks ka eriti ei alanenud. Peale lõunaund tõusis 38,2 ja siis sai ka palaviku alandajat. Need Efferalgani küünlad on päris tõhusad. Toimivad väga kiiresti. Lastesõime “hooaeg” on alanud! Hurraaa!

Tagasi Tallinnas

Ma vaatasin üllatusega, kui palju on siia tulnud uudistajaid just eilse kuupäevaga! Teie rõõmuks on ka nüüd uus postitus. Jah, jõudsime tagasi halli ja külma, lisaks ka tolmusesse ja kassikarvalisse katusekorterisse. Lõhnad on tuttavad. Nii kui Sune öösel unisena üle ukseläve tuppa tõsteti näitas tema juba märksa elavamana kassi peale ja teatas rõõmsalt: “Mõmmi!” Paljulubava sõpruse algus.

Tsunaamihoiatus ja Thai Style

Selleks ajaks, kui 10 cm’ne tsunaamilaine Phuketile jõudis, oli Kuldne Kolmik end Bangkoki hubases hotellitoas juba sisse seadnud. Suurem katastroof jäi seekord ära. Ära jäi ka Ayutthaya reis. Bussisõit Phuketilt Surat Thani rongijaama oli tüütult pikk, nagu oletada võis. Buss oli vana aga küllaltki mugav ja “õhutatud”. Rong aga jäi 20 minutit hiljaks.

Head investeeringud

Eelmises postis kirjutasin, et hakkasime viimast võtma. Seda ka Phuketi meditsiiniteenustest. Pole just palju vabatahtlikke, kes niisama hambakliiniku ukse taha ronivad – head hinnad ja samaväärne kvaliteet või paremgi aga meelitasid meid kliinikusse. Alfiel said 15 minutiga hambad korda. No ega tal oli üks pisike auk ka, mis osavalt kinni lapiti. Pungitar ootas Sunega ooteruumis,…

“Päike!”

Alfie oli erandlikult tusane, et ta jälle hommikul Sunega toast lahkuma pidi, kui Pungitar jäi edasi “põõnama”. Põõnamiseks seda küll ei saanud nimetada, sest teises toas tehti piisavalt lärmi, et mõni ennast liiga mugavalt ei hakkaks tundma ja äkki uuesti magama ei jääks (tavaliselt ärkabki Sunega Alfie ja magama paneb Pungitar).