Posted by: Pungitar on: 21. mai 2012
Oleks kasvõi kaks nädalat hiljem saabunud, siis poleks seda külma vihma vist üldse näinudki. Postitused tahtsid aga kokku kuivada. Mis me siis vahepeal teinud oleme? Sune ikka veel harjub lapsehoidjaga, aga juba läheb paremini. Lehvitab tädile ilusti, kui on aeg emmega tuppa tulla, aga kui hoidja saabub, siis on kisa lahti. Muidugi tahaks ju kõik päevad ja tunnid emmega veeta ja siis Kärutaja jääkski Kärutajaks.
Posted by: Pungitar on: 11. mai 2012
Ei tea, kas see on asi millega hõisata, aga keerulisel ajal tuleb teha julgeid otsuseid, nagu on öelnud mõned targad mehed. Lõpuks tuleb haarata ju härjal sarvist. Ilma praeguse olukorrata kindlasti ei teeks selliseid manöövreid. Eks aeg ongi soosiv. Vähemalt nii ma loodan ja unistan. Alfie, kes praegu viibib nädalakese kaugel Hiinas, ütles just läbi Skype, et:
Posted by: Pungitar on: 6. mai 2012
Nüüd siis jõudis kätte see aeg. Just, kui ma tahtsin hakata oma ideid teostama. Ma ju ei jäta Sunet ilma emmeta. Tahtsin ainult nelja tundi päevas. Nüüd võtab ta ka minu ööd. Ma ei tea, mis lahti on…
Read the rest of this entry »
Posted by: Pungitar on: 1. mai 2012
Posted by: Pungitar on: 22. apr 2012
Mitte maa ja õhk. Mulle meeldib soe ja mulle meeldiks seilata. Mulle ei meeldi lennukid ja mulle ei meeldi tolm. Kas ma juba mainisin, et esimesel ööl tuli mu ninna tolmu-hazzard? Igatahes teise päeva õhtuks oli see ka kurgus ja kolmandast on mul nohu ja köha. Õnneks teised on (veel) terved. Õhk on siin nii kuiv!
Posted by: Pungitar on: 20. apr 2012
Öösel nägin unes, et tuli tsunaami. Hirmsa mürinaga. Randa see miskipärast ei jõudnudki vaid kadus kuskile ära. Kui silmad 12h pärast magamist lahti tegin, siis kuulsin lennukimootori mürinat. Meil on hakanud lennikid üle maja sõitma? See oligi mu tsunaami. Mu keha on siin, aga ise vist jäängi sinna…
Posted by: Pungitar on: 18. apr 2012
Ma vaatasin üllatusega, kui palju on siia tulnud uudistajaid just eilse kuupäevaga! Teie rõõmuks on ka nüüd uus postitus. Jah, jõudsime tagasi halli ja külma, lisaks ka tolmusesse ja kassikarvalisse katusekorterisse. Lõhnad on tuttavad. Nii kui Sune öösel unisena üle ukseläve tuppa tõsteti näitas tema juba märksa elavamana kassi peale ja teatas rõõmsalt: “Mõmmi!” Paljulubava sõpruse algus.
Viimased kommid: